Vana aasta sai hullu m8lluga minema saadetud, uus aasta veel paremini vastu v6etud. Nyyd, kodus tagasi, on esimene v6imalus k6ike meenutada ja kirja panna.
Algas
30. detsembril, 2009.
Puhkusereis sai planeeritud viimase 3 p2eva jooksul. 30-ndaks oli plaan ilusti valmis. 1 peaaegu tuttav tyyp Gustavo koos kahe s6braga pidid autoga minema Zipolite randa Oaxaca osariigis, nii 3-ks p2evaks. Pappi ma selleks reisiks eriti palju kokku ei saanudki, v2ljas6idu p2eval oli mul ainult 750 peesot. Selle eest oli veel vaja hankida rannas lebotamise varustust. Sai seegi sebitud, pl2tud $80 , bermuuda pyksid $80 ja p2ikseprillid $25. ($ pole siinkohal mitte gringo dollar, vaid Mehhiko peso) Pappi j2i kohe palju v2hemaks. Enivei, hoolimata sellest, asusin kohe Gustavoga teele. S6it marsruudil Toluca - México - Toluca - Ixtapan - Acapulco - Puerto Escondido - Zipolite kestis umbes 15h ja mul kulus, pappi s22stes, umbes 6 liitrit 6lmarit. Olin ainus, kes j6i. L6una poole j6udes tuli l2bida tee peal mitmeid gringo filmidestki n2htud military checkpoint-e, kus k6ik autost v2lja k2sutati ja masin l2bi tuuseldati, otsides relvi ja drogasid. Minu kaasav6etud rohelist yles ei leitud ja seega miskit ei konfiskeeritud kah. Muidu oli teekond v2ga seff, mulle alati pikad maanteeotsad meeldind ja nii kaua ple juhust olnud. Kohale j6udsime
31.Detsembril, 2009
varahommikul, kell 05.30 . Tegime rannas paar cubat bacardiga, oli pime ja inimesi ei liikunud, peale m6ne yksiku erandi. Kuskilt hiilis ligi mingi umbes 3-4 kuune peni, kes ronis mu jalgade vahele sliipi panema, siukse n2oga, nagu oleks tal t2ielik 6igus seda teha. Ei ajand teda minema kah. Ootasime cubat juues hommikut, et ennast kuskile telgiga 88bima sebida. See asi sai aetud, hankisin endale liitri 6ltsi (kuulus mehhiko 6lmar Carta Blanca, mis on k6ikidest varem joodud 6ltsidest k6ige seffim, kuid kogu oma riigis viibitud aja jooksul oli see mul esimene v6imalus seda marki proovida) ja asusin ymbrust avastama. P2ike oli juba v2ljas ja hakkas m6nusalt soojendama. Oli siuke ehtne troopiline soojus, palmid ja palmilehtedest putkad ymberringi. Zipolite kyla koosnes yhest kivide ja asfaltiga sillutatud peat2navast, kus asusid poed, restoranid, 1 v2ike 88klubi ja muud taolised asutused ja m6nest yksikust tolmusest k6rvalt2navast. Randa oli peat2navast umbes 80 meetrit. Kogu ala ranna ja peat2nava vahel olid h6ivanud v2iksed hotellid, rannarestoranid koos telkimisplatsidega ja palmilehtedest uberikega, mida yyriti 88bimiseks v2lja. Igal pool paistis palju palme ja muud taolist. K6ik yleliigse olin j2tnud telki ja nii oli hea rannavarustuses ringi chillida. Avastasin, et olin unustanud kaasa v6tta ts2ksmasina, et piipu syydata. yhel pea- ja k6rvalt2nava ristmiku alal seisis 1 kyllaltki roostes vana VW hipibuss pealinna numbrim2rkidega. Seal k6rval istus maas 1 rastapatsidega hipipoiss Chelas, kes tegeles, ei m2letagi, millega. Kysisin ta k2est, et kas ta suitsetab ja kas tal tuld on. Saades jaatavad vastused, asusime piipu tegema, k2ies korduvalt uue 6lle j2rel. Selle aja p22le ilmus v2lja teisigi hipisid ja mingi 2 tunni p2rast tundsin, et olen jummala sooda. V2simus kah painas juba, pikk tee ikkagi selja taga. L2ksin vedelesin rannas m6nda aega m6nusalt k6rvetava keskp2evase p2ikse k2es ja kuulasin, kuidas merelained segast panid. M6tlesin, et kui siit merd m88da paadiga ajama paneks, siis enne austraaliat-indoneesiat kallast vastu ei tulegi. Rannas sliipi panna ei saand, kuna tunne oli, nagu grillkanal vardas. Kobisin telki, aga sealgi parem polnud. 2rkasin, kui juba h2marus hiilima hakkas. k2isin korraks veel vees, kuid mitte kauaks. Rohelist enam polnud. Gustavo koos oma kaadriga kakerdasid kuskil mujal, n2gin neid korraks, nad ostsid mulle v2ga maitsva pizza. Seej2rel tundsin, et oleks vaja rohelist hankida. Kaua ei olnud vaja otsida, samast l2hedalt rannast leidsin yles sama juba tuttava hipide kaadri. Jaurasin nendega koos mitu tundi, k2ies korduvalt koos 6ltsi j2rel ja vahel yksi ringi koperdades. Proovisin drogasid sebida, yhtegi head diili ei paistnud. Mingid ahvid pakkusid ruudukesi myya, kysides esimese hooga hinnaks 3 sotti. Ma muidugi tegin n2gusid siukse pakkumise peale ja nii langetati hind 150-le ja oldi n6us isegi 100ga 2ra andma. Tehing j2i katki, sest ma lihtsalt ei tee mingeid tehinguid sellistega, kes esimese asjana ostjat petta yritavad. Umbes pool tundi enne uut aastat pakkus 1 kohalik lyhikest kasvu tegelane noobli peot2ie shroome, kysides selle eest $70. Sellega olin juba lahkesti n6us. 6lu sai j2lle otsa ja nii kobisime j2lle poodi. Uus aasta oli 5 minuti p2rast hakkamas ja ma tahtsin 6lle enne k2tte saada, et t2pselt 6igel hetkel punn maha v6tta. Aega oli v2he ja nii olin sunnitud jooksma. 6lle sain k2tte, aga kaader oli kuskile kadund. Sitta kah, m6tlesin. Kohtasin 1te kanada hipipiffi, kes oli samast kaadrist. Tegime liitri koos ja suitsetasime. Kysisin kingiks veits rohelist, too kobis magama ja j2tkasin oma tegemisi. Shroomid olid juba t88le hakanud. V6tsin uue liitri ja l2ksin yksi randa koperdama. Rand oli rahvast t2is, kuid taluvuse piires. Panin t2hele, et ma polnud kaugeltki ainus segane, neid saalis ringi igal pool. L2ksin vett proovima, umbes p6lvini vees oli umbe seff olla. Lained polnudki teab-kui-suured. Aga j2rsku tuli 1 natuke suurem ja t6ukas mind nii, et ma selili otse vette lendasin. Umbe hea oli seal lebotada, niisiis passisin m6nda aega seal, liiter n2pus ja lasin 6ltsi.. Pysti koperdades avastasin, et mobla, rahakott, v6tmed, ts2ksmasin, ganja ja piip olid l2bim2rjad soolasest vaiksest ookeanist. Mobla oli kutu, display ja lamp peksid segast ja vilkusid. Sitta kah, m6tlesin ma, v6tsin SIMkaardi v2lja ja viskasin k6ik m2rjaks saanud asjad telki, v6ttes kaasa ainult natuke raha ja piibu. Ts2ksmasin ei t88tand samuti enam. Pika koperdamise p22le tekkis j2lle tahtmine suitsetada. Et mul tuld polnud, l2ksin 1e rannas p6lenud l6kke poole, haarasin sealt 1e suure rondi ja p6letasin sellega piipu. Maitse oli maru soolane, aga k6ik sai 2ra p6letatud, mis Kanada eit mulle kinkinud oli. Varsti, sooja l6kke paistel, vajus luuk kinni. Umbes kell 05.00 ajasin silmad p2rani, l6ke oli kustunud, kuid l6kke ymber vedeles teisigi veel, peale minu. Kobisin telki, unustades oma tyhjakssuitsetatud piibu sinna maha.
1. Jaanuar, 2010
Hommikul pikutasin kaua, umbes kella 12-ni. P2ev otsa koperdasin ringi, uurides ymbrust, k2ies mitu korda vees lainetega segast panemas ja niisama lebotades. Kui 6lts sai otsa, sai uus ostetud ja nii l2ks terve p2ev. Juhtus yht-teist, kohtusin inimestega ja olin eluga ylimalt rahul. M6tlesin, et oleks veel 1 kr6be piff kah veel k2ek6rval, oleks k6ik 100%. Yhtegi v6imalust selles suunas ei paistnud veel kuskilt. Esialgu. Kui p2ev oli niiviisi raisatud, kohtusin j2lle Gustavot ja tema kaadrit. S6ime koos 1e syte p22l grillitud chickeni, ja r22kisime toimunust. Nemad olid veetnud kogu aja k6rval asuvas Playa del Amor- is. Tookord ma veel ei teadnud, mida see t2hendab. L2ksin nendega kaasa, lootes et sealt 6nnestub ehk rohelist sebida. Tui v2lja, et terve Playa del Amor oli h6ivatud pederastide poolt. K6ige tipuks tegelesid nad sealsamas oma valgustkartvate asjadega. Ma teadsin juba varem, et Gustavo on selline mees ja ilmselt siis ka tema kaks s6pra on sama teema peal. Olles mu ymber toimunust shokeeritud, tegin kohe s22red, minnes Zipolite-sse tagasi, et naisi ja pidu otsida. Kohe n2gin eemalt tuttavat tyypi, oli seesamune Chelas. Seisis seal koos kaadriga ja myytasid omatehtud k6rvar6ngaid, k2epaelu, kaelakette jm. taolist. Mul oli just avatud liiter k2es ja niisiis, peatusin, et kaadriga segast panna. 1 naine oli kah seal koos nendega. Vaatasin teda, m6eldes kohe, et assaraisk, siit ma enam ei liigu. Oli konkreetselt selline, nagu mu arvates naine olema peab, tumeda nahaga, umbes 165cm pikk, pikkade mustade juustega, saleda ja seksika kehaga, tumedate silmadega ning eksootiliste filigraansete n2ojoontega. Teema oli alanud. K6ik toimis, kohe v2ga algusest peale. Oli siuke konkreetne esimese silmapilgu case. Ei olnud vaja mingeid imetrikke, ega suuri s6nu. K6ik haakis iseenesest. Sealsamas oli 1 prillide ja rastadegha rumalav6itu hipi Cristian. Too oli ilmselgelt samast naisest huvitatud ja n2hes, et meie vahel susiseb, proovis mingite haledate zestide abil mulle m6ista anda, et naine pole saadaval. umbes, et m88daminnes jagas talle p6semusisid ja taolisi asju. Ma n2gin kohe, et naine pole temast huvitatud ja niisiis andsin ise sajaga minna. L2bisaamine toimus iseenesest. Ntx pakkus naine ennast mulle seltsi, et 6lle j2rgi minna ja alati maksis lahkelt poole 6lle hinnast. Saime siis ka tuttavaks. Ta nimi oli Dulce, p2rit hoopiski pealinnast(!). Rannas 2raelamiseks myys omatehtud k6rvar6ngaid, seda kunsti ta valdas v2ga heal tasemel. Tundus, et tema kraami ostetakse kah. Varsti kobisime randa, et seal rahus chillida, suitsetada ja 6lut juua. Seal julgesin ka teda esimest korda suudelda. Pikalt ja p6hjalikult, oli siuke fiiling, et kehatemperatuur t6usis kohe. Tahtsin, et temast saaks minu j2rgmine girlfriend. M6ttes saatsin seenele oma eelmise, Cinthya siis. Kirg ajas mul pea lolliks. Vahtisin teda siukse n2oga, et raputaks chillipulbrit peale ja 6giks teda. Ta vaatas umbes sama moodi vastu. Oli selge, et asi on t6sine. Olime tolle 88se koos, seal samas rannaliiva peal, yksteisel tugevasti ymber kinni. Meil oli tohutult l6bus, saime k6vasti naerda. Oli selge, et sobime omavahel, ilma teeskluseta. V2ga fyysiliseks ei saand minna, sest ymber oli palju inimesi. Cristian ja m6ni teinegi vaatasid kadedate n2gudega pealt. No oli ka p6hjust. See naine oli ikka k6rvetavalt kuum. Cristian loopis nii m6negi armukadeda kommentaari, tehes eelk6ige iseenda mainet alla. Need hetked olid absoluutne happiness, m6tlesin, et paremaks ei saa enam mitte miski minna, olin endaga ylimalt rahul. Ja mida oli ka teistele yritajatele 8elda? Et, sorry, nii on lihtsalt ja k6ik, saage yle. Her decision! ¡Decisión de ella!
2. jaanuar, 2010
2rkasime koos, umbes kell 10.00 . K2isime paar korda poes 6lle j2rel, suisetasime seda, mis veel alles oli ja ajasime segast omavahel ja teistega. M6lemad olime yle kere rannaliivaga koos, nii et k6ike maha kaapida ei olnud v6imalik. Sellest oli savi. P2ike soojendas k6vasti. Maru h22 oli olla, nagu 7ndas v6i 8ndas taevas. K6ik oli olemas, mida tahta oskasin. Kogu maailma stress oli kuskil eemal. Mingil hetkel j2ttis Dulce minuga korraks hyvasti, oli vaja minna teise randa oma asjade j2rele ja veits kraami myya. Sealsamas lubas ta mulle otse silmade sisse, et me n2eme 6hta, sealsamas kohas, kus eila.Selle lubaduse p22le eemaldusime yksteisest.. ainult selleks p2evaks. Hiljem on ta mulle tunnistanud, et tundis ennast sitasti, et mind tookord kaasa ei kutsunud. Millegip2rast arvas ta, et 2kki v6ib mul igav hakata. Selle p2eva vedelesin telgis, pohmelli proovisin ravida Bacardi ja Carta Blanca 6llega. 6hta hakkasin koos sinise bussi hipidega 6lut laskma. Dulce polnud veel saabunud. Otsustasin hipidega koos s6ita teise randa Mazunte-sse, kus Dulce pidi idee poolest oma asju ajama. Teeleminek v6ttis kaua aega, sest hipid pole teab-kui-agarad organiseerijad. Kui ykskord 8km kaugusel asuvasse Mazunte-sse j6udsime, oli juba hilja, rahvast polnud kuskil n2ha ja minu lootus Dulce-t sealt leida oli nullil2hedane. M6tlesin, et kyll olen ikka kuradima loll, et hipidega sinna s6itsin, selle asemel, et Zipolite-s kokkuleppe kohaselt oodata. Yhistransport enam ei toiminud, ainult taksod veel. pappi polnud alles eriti mitte yldse enam, nii et otsustasin jooksujalu Zipolite-sse tagasi joosta. Polnud just k6ige kergem ettev6tmine, rannapl2tudes 88sel m88da valgustamata, pimedat k22nulist maanteed 8km joosta, aga tehtud see sai. J6udsin tagasi umbes 40 minutiga. Dulce leidsin kohe yles ja j2tkasin sealt, kus pooleli j2i. Olime ytlemata 6nnelikud 11 n2hes. Seda sitem oli talle 8elda, et ma varahommikul kell 4 uttu t6mbama pean. Kyll tegi n2gusid selle uudise p22le. V6tsime vastu otsuse, et l2hme 3-4 p2eva p2rast, h22letades. pappi mul polnd, aga ta ytles, et see ei ole probleem. (8se olime j2lle koos Zipolite rannas, otse liiva peal toimus mitu reggae pidu LIVE muusikaga. T6mbasime end m6nuga popsu, vahepeal v6tsin telgist oma vajalikud asjad ja 88se magasime j2lle sealsamas rannaliiva peal.
3. Jaanuar, 2010
Hommikul 2rkasime rannas, korjasime koli kokku ja s6itsime Mazunte-sse, kus Dulce oli s6brannaga kahe p22le yyrinud 1 toakese puidust palmilehtedest katusega onnikeses. Mazunte oli v2ike kyla ranna 22res, asustus oli h6re ja mattunud v6psikusse. V6rreldes Zipolite-ga oli Mazunte-s veelgi rohkem hipisid ja kaader oli yldiselt rahulikum ja s6bralikum. Meie toas oli 1 suur voodi putukav6rguga. Installisin ennast sinna elama. Salaja, sest renti korjati n2o pealt, mitte toa pealt ja iga uustulnuk pidi 24h eest $50 plekkima. Noobel k88k oli kah sealsamas. K6ige krooniks avastasin ma, mida k6ike Dulce k88gis teha oskab. Nii h22d ninaesist ei ole raha eest kuskilt saada. Ma ikka m8tlesin, et paremaks ei saa enam ykski asi minna. K6ik on 100ga viimse p22l. Muidu ei teinudki me sel p2eval enam suurt sittagi. Vedelesime seal niisama, 6lut lastes ja rohelist suitsetades ja lasime kirel s2riseda ja aeg-ajalt plahvatada. Ainus asi, mis ehk h2iris, oli igasugune lendav pahn, nagu k2rbsed ja s22sed. Voodis, v6rgu all oli aga neist 6hk puhas. Ma tundsin, et olen the happiest guy in the world. Temaga koos oli nii hea, k6ik barj22rid olid langenud, ta oli minu oma ja mina olin tema oma. Teeskluseta, siiralt, j22gitult.
4. Jaanuar, 2010
Sel p2eval ei k2ind v2ljaski eriti, aint paar korda poes ninaesist ja 6lut tooma. Lihtsalt vedelesime koos p2eva maha. Rannas sai kah korraks k2idud. Ei m6elnudki eriti nagu millestki, lihtsalt olime kahekesi koos. tundus, et oleme teineteise jaoks loodud. Nii k6va fiilingut polegi nagu varem olnud, mitte kellegagi. K6ik nagu klappis t2pselt, iseenesest.
5. Jaanuar, 2010
Hommik algas sita uudisega: Dulce rahakott oli pihta pandud. Kahtluse alla langes seesama loll hipi Cristian, kes ilmselt tahtis suurest kadedusest meie tuju l8rtsida. Tema nimelt oli ainus, kes oli eelmisel 6htul toas k2ind. Peale selle ei 2ratanud ta minus usaldust juba algusest peale. Tundus siuke reeturlik ja t2is kadedust. Mul muidugi tuli konkreetne tahtmine talle alfaisase kombel peale lennata, juustest kinni haarata ja teda peaga vastu seina taguda ja ykshaaval peast k6ik rastad v2lja kakkuda, niikaua kui ta raha lagedale toob, aga Dulce arvas, et see ei ole hea plaan ja ma andsin lubaduse, et l2hme r22gime temaga veits, aga et ma ei hakka miskit tyli kiskuma. Tyyp midagi yles ei tunnistand ja nii j2igi see lugu segaseks. Pappi meil enam ei olnud eriti sittagi, Alejandral veel veits oli. Esile kerkis probleem, et Dulce peab varsti pealinna tagasi s6itma, et 6pnguid j2tkata. Renti me enam maksta ei suutnud ja kolisime Cristiani toa p6randale. Maru ebamugav oli, s22sed ja k2rbsed 6gisid meid halastamatult 88 l2bi.
6. Jaanuar, 2010
Hommikul oli kere sital p6randal magamisest kandiline, Dulce-l oli suur muhk otsa ees, pappi ei olnud ja yldse oli olukord veits keeruline. Oli vaja mingit plaani. Mulle meenus, et umbes sel p2eval pidi 1 rahasaadetis saabuma. S6itsime selle j2rele panka, mis asus 40km kaugusel, linnas nimega San Pedro Pochutla. papi saime k2tte s6itsime tagasi Mazunte-sse. Tegime suure s88gi, Yyrisime j2lle toa, seekord oli see palju suurem, seal oli 2 suurt voodit, paar tooli ja 1 hamaca (v6rkkiige taoline lebotamisase). Olime seal 3kesi, mina, Dulce ja Alejandra. Plaan oli hommikul teele asuda, Oaxaca linna poole.
7. Jaanuar, 2010
2rkamine oli v2ga seff, olime m6lemad v2ga pikka ja sygavat sliipi pand. Tegime k2hku noobli ninaesise. korraks n2gime veel Christianit, kes pidi n2gema, et mina ja Dulce , k6igest hoolimata, ikka veel nagu s2rk ja perse koos oleme ja ykski v2gi meid lahku ajada ei suuda. Laiskust tagasi hoides asusime teele, mina, Dulce ja Alejandra. Pochutla-s 6nnestus k2igu p2alt p2ris mitu k6rvar6ngast maha myya ja nii veits pappi juurde teha. Proovisime h22lega Oaxaca poole teele asuda. H22letamises me edu ei saavutanud ja, niisiis, maksime s6idu Sierra de Oaxaca k6rgeimal asuvasse kylasse nimega San Jose de Pacifico. Tee oli maru pikk ja t2is ohtlikke kurve. Mingit valgustust, ega helkurposte muidugi polnud. Sel hetkel pidin, yle 8 p2eva, j2lle T-s2rgi selga panema ja kohale j6udes isegi pyksid jalga t6mbama ja rannapl2tud saabaste vastu vahetama. Polnud enam troopilist soojust. Saime j2lle $50 per nase endale elamise renditud. Paradiis oli j22nud selja taha, kuid olime koos ja 6nnelikud. Hakkasin kartma seda p2eva, mil peame lahku minema. Lootsin v2ga, et j22me kokku ka siis, kui tagasi suurlinna elusse j6uame.
8. Jaanuar, 2010
Hommikul k2isime 2-kesi koos dushi all ja l2ksime ymbrust avastama. Dulce oli juba toimuvaga kursis, oli varem kunagi seal pikka aega elanud. Kyla oli asustatud hipide poolt, neid oli n2ha igal pool. Ymbrus oli v2ga ius. Kuna kyla asus k6rgel, oli vaade igas suunas vega avar. N2ha oli suur osa Sierra de Oaxaca-st, mis oli kaetud okasmetsaga. Oma suureks imestuseks leidsin sealt samast kylast juba tuttava seltskonna sinise hipibussiga. M2e otsast metsa seest leidsime yhe rancho, kust ostsime $25 eest suure kanepioksa ja $75 eest umbes 3 grammise kuuli hashi. Avastasin ka, et sealkandis pole sead mitte roosad, vaid hoopis musta v2rvi. Tagasi j6udes korjasime stuffi kokku ja proovisime h22letada. Kohe esimene autu pidas kinni ja viis meid otse Oaxaca linna. Teekond oli pikk ja j2llegi tuli l2bida palju raskeid kurve, mis pea uugama ajasid. Kohale me siiski j6udsime, military checkpointid meid seekord ei tuuseldanud. Linna j6udes n2gime k6igepealt kurja vaeva, et odav 88bimiskoht kuskilt leida. Oaxaca kesklinn on v2ga ilus. Nagu paljud teisedki Mehhiko osariikide pealinnad (Puebla, Campeche, Queretaro jt.) on ka Oaxaca hea n2ide koloniaalarhitektuurist. Linna keskel asub keskv2ljak, koos katedraaliga, mida ymbritsevad kaartega kangialused, mida kunagi kasutati avaturuna. 88maja suutsime sebida l6puks yhe mezcaleria juures (see on siuke asutus, kus valmistatakse ja myyakse kuulsat kaktusejooki mezcal). Hind oli $100/24h kogu toa eest. V6tsime selle 3 peale. Plaan oli seal linnas veits k6rvar6ngastega pappi teenida ja siis koju s6ita.
9-10-11. Jaanuar, 2010
Need p2evad m88dusid laisas meeleolus, olime Dulce-ga kogu aeg nokkapidi koos, kirg ei tahtnud kuidagi jahtuda, vaid k2rssas sajaga edasi, nii et me kuidagi ei suutnud end eriti motiveerida, et k6rvar6ngaid myya. Tegelikult suutsime vahepeal, korraks, et natukenegi miskit teenida. Igatahes, raha juurdeteenimise asemel sai raha hoopis otsa. Polnd enam isegi selleks, et elamise eest maksta. K6rvar6ngaid ei tahetud kah eriti osta enam. Kolisime elama Alejandra t2di poole, kes elas linnast v2ljas, mingis kylas nimega San Pedro v6i San Pablo.
12. jaanuar, 2010
Karm reaalsus hakkab kummitama. Dulce peab pealinna j6udma, et kooliasjad 2ra klaarida. Juba mitu p2eva oli kaduma l2ind ja asjad juba kriitilised. Otse loomulikult, m6lemad me oleks hea meelega Mazunte-sse tagasi kobinud, viivitamata. Aga polnud parata. Raha meil enam polnud, ainus v6imalus oli h22letada, umbes 500 km. Seekord leksime kahekesi, Alejandra j2i meist maha. Maantee 22rde j6udsime umbes kell 15.00. Esimese auto sebisime 2 tunniga. See viis meid m88da maksustatud kiirteed l2bi ilusa m2gise k6rbemaastiku, mis asub Oaxaca ja Puebla osariikide vahel. Ei teagi, kuidas seda piirkonda nimetatakse. Dulce magas terve tee, 6hta kell 20.00 pandi meid maha Puebla linna l2hedal yhes kiirtee maksuputkas. Maru kuradi kylm oli, vast mingi +4 v6i nii. Meist kumbki polnud selliseks olukorraks varustatud. J2tkasime h22letamist. 40 minutit pidime kylmetama, kuni meid korjas peale 1 suur ameerika tyypi raskeveok, mis pidi meid pealinna viima. Juht oli teel olnud 2 p2eva ja oli peaaegu magama kukkumas. R22kisime temaga juttu ja kysisime igasugu asju, et ta p2ris magama ei j22ks. Mingil ajal ta peatus, tegi Dulce-le 1 kohvi v2lja ja teatas, et ta veits sliipi peab panema. Meie Dulce-ga okupeerisime tema kabiinis asuva voodi, ise j2i ta oma toolile tukkuma. 2h p2rast s6itsime edasi, j6udes linna alles kell 01.00 . Kell 02.00 j6udsime l6ppjaama, mis asus Ecatepec-is, mis on 1 México eeslinn, ysna kole ja ohtlik koht. Dulce kodu asub muide sealsamas asulas. Oli maru hilja ja meil puudus veel yle 10 kilomeetri, et j6uda kohta, kus pidime 88se olema. See oli 1e t2di elamine sealsamas Ecatepec-is. Pappi meil polnud, aga ymbrus ei 2ratanud erilist soovi seal jala k6ndida. Inimesi eriti t2naval polnud, peale m6ne yksiku t2naval kykitava liiminuusutaja. Polnd eriti turvaline seal seista oma suure seljakotiga. Yhistransport pidi hakkama alles kell 05.00 . Oli vaja m6elda. Asutasime ennast seisma yhe baari ette, seal oli v2hemalt baari turvamees, kes lubas meil isegi baaris k6rvar6ngaid inimestele p2he m22rida. See 2ri aga ei 6nnestunud, sest keegi ei tahtnud nende eest 6iget hinda maksta. Saatsime k6ik seenele. Kraapisime taskutest kokku raha, mida sai $28.50 . Idee oli peatada takso ja moosida taksojuhti, et ta meid selle papi eest v6imalikult kaugele viiks, et mitte kogu teed jalutada. Esimene katse eba6nnestus, teine juht aga oli n6us. Tuli v2lja, et taksojuht oli igati normaalne tsello, viskas meid 2ra, raha ei v6tnud vastu, kuid valis v2lja 1 paari k6rvar6ngaid. Meie p22sesime v2ga odavalt. Kell 02.50 olime juba teineteise kaisus ja sooja tekihunniku all ja raskem osa m88das.
13. Jaanuar, 2010
Viimane p2ev, kui pidime lahku minema. L6puks j6udis see kardetud aeg kohale. Kumbki meist ei tahtnud, et ilusad ajad l6ppeks. Oli selgemast selgem, et peame kokku j22ma. Niikuinii oli mul plaanis pealinna tagasi kolida, seega v6ime t2itsa vabalt kokku j22da, vaja aint veel paar asja 2ra korraldada. Sel p2eval myysime veel m6ned k6rvar6ngad, et ma saaks koju Toluca-sse tagasi s6ita. Meie aeg sai aga selleks korraks ymber, see m6te oli talumatult raske, m6lema jaoks. Kogu koos veedetud aeg oli olnud yle m6istuse ilus. Parim aeg terves elus, v6iks 8elda. Praegu oleme meili teel yhenduses ja loen p2evi, et saaks j2lle koos olla, tuleval reedel siis.
Suscribirse a:
Enviar comentarios (Atom)
No hay comentarios:
Publicar un comentario